Kaart - Svisłač (Svislach)

Svisłač (transkribeerituna Svislatš) on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Svisłači rajooni ja Svisłači külanõukogu halduskeskus. Asula nimi on poola keeles Świsłocz, leedu keeles aga Svisločius.

Linna nimi on ilmselt pärit jatvingi keelest, tähendades "märga", "soist". Sama päritolu on ilmselt ka linna lähistel asuva Svisłači jõe nimi.

Svisłačis on toiduainete tööstus, valmistatakse ehitusmaterjale ja mööblit. Linna ühendab Vaŭkavyskiga raudtee.

Linnas on kaks keskkooli ja muusikakool. Svisłačis on raamatukogu ja kultuurimaja, antakse välja ajalehte «Свіслацкая газета» (ilmub nii valgevene kui ka vene keeles).

Vaatamisväärsusteks on gümnaasiumi hoone (1802–1804), katoliku kirik ja õigeusu kirik aastas 1884, sünagoog XIX sajandi lõpust – XX sajandi algusest. Osaliselt on säilinud vanalinn ja mõisakompleks. Linnas on ka koduloomuuseum.

Linna on esimest korda mainitud aastal 1256. XIII sajandil oli Svisłač Leedu suurvürstiriiki kuulunud väiksema vürstiriigi pealinn. Hiljem kuulus linn suurvürstidele, olles kohalik keskus Vaŭkavyski maakonnas. Algul kuulusid need alad Trakai vojevoodkonda, hiljem aga Navahradaki vojevoodkonda.

Aastal 1523 sai Svisłačist alev, aastal 1563 läks see Chodkiewiczie valdusse.Vahepeal Zaslawskitele kuulunud asula kuulus aastast 1581 taas Chodkiewiczitele, kes müüsid selle aga aastal 1598 Pakoszowitele.

Aastal 1666 läks asula Krishpin-Kirshensteinidele. Aastal 1668 valmis roomakatoliku kiriku hoone, umbes samal ajal alustati ka kreekakatoliku kiriku ehitustöid. Aastal 1754 said alevi omanikeks Römerid.

Aastal 1778 läks asula Tyszkiewiczite valdusse. Uus isand Wincenty Tyszkiewicz alustas alevis põhjalikke rekonstrueerimistöid. Svisłači keskele ehitati turuplats, sinna rajati teater, loomaaed, park. Aastal 1793 arvati alev Hrodna vojevoodkonda. Tol ajal hakati seal ka pidama laatasid.

Alates kolmandast Poola jagamisest aastal 1795 oli Svisłač Venemaa koosseisus, olles algselt Słonimi kubermangus, seejärel Leedu kubermangus ja viimaks Hrodna kubermangus. Aastal 1804 asutas Wincenty Tyszkiewicz linna gümnaasiumi. Aastani 1845 tegutsenud kool oli tol ajal Leedu suurvürstiriigi aladel üks parimatest keskharidust pakkuvatest õppeasutustest. Koolis õppisid sellised isikud nagu Napoleon Orda, Romuald Traugutt, Kastuś Kalinoŭski, Józef Ignacy Kraszewski ja Władysław Małachowski. Aastal 1834 sai sellest koolist Hrodna gümnaasium, suur osa koolist viidi Hrodnasse üle. Aastal 1845 viidi gümnaasium üle Šiauliaisse ja Svisłačisse jäi üksnes hoone.